Kana-köögiviljawok punaste läätsedega.

Täiesti juhuslikult sattusin täna pärastlõunat veetma Tigusse ja lõunamenüüs figureeriv porgandi-läätsesupp tuletas mulle meelde, et mul on ka kapis iidamast aadamast pool pakki punaseid läätsi ning võiks proovida teha sama suppi. Koju jõudes olid loomulikult juba uued ideed, aga läätsed tulid mu mõttesse selleks, et jääda ning realiseerida.

Kana-köögiviljawok punaste läätsedega.

1 kanafilee

1 suurem sibul

4 suurt küüslauguküünt

pool tšillikauna

peotäis punaseid läätsi

250g külmutatud juurviljasegu

100g shampinjone

võid, õli, soola

Valmistamine: Kuumuta või-õlis tükeldatud sibul pehmeks, lisa viiludeks hakitud küüslauk, tšilli ning pruunista samas segus kanatükid. Seejärel lisa pannile külmutatud juurviljasegu, peotäis punaseid läätsi, maitsejärgi soola ning hauta madalal kuumusel. Kui läätsed poolpehmed, sega hulka viilutatud shampinjonid ning lasta kaane all rahulikult toidul lõpuni valmida.

Head isu!

Aromaatne chilli con carne

Mu isa on suur ubade sõber. Türgi-ehk aedoad, valged oad tomatikastmes ning kidney oad on tema lemmikud. Ja mina olen suur Jamie Oliveri sõber. Nii saidki kaks sõpra kokku ning sündis chilli con carne Jamie Oliveri retsepti järgi.

  

2 suuremat sibulat

2 suuremat küünt küüslauku

oliivõli

2tl keskmise kangusega tšillipulbrit

1 värske tšillikaun

1 tl köömneid

meresoola, musta pipart

450g veise hakkliha

200g päikesekuivatatud tomateid õlis

2×400g purki kooritud tomateid omasmahlas

keskmine kaneelikang

2×400g purki punaseid kindney ube, eelnevalt kurnatud

120ml vett

Valmistamine: Tegemiseks valida mahukas pann kaanega või paksema põhjaga pott. Tükeldada sibulad, hautada oliivõlis poolpehmeks; lisada tükeldatud küüslauk, tšillipulber, tükeldatud värske tšilli, köömned ning natuke soola/pipart ning paari minuti pärast ka hakkliha. Niikaua kuni liha pruunistub, purusta köögikombainis päikesekuivatatud tomatid, lisades vähehaaval niipalju õli, et moodustuks tomatipasta. Segada pasta, konservtomatid, kaneelikang ning vesi pruunistatud liha hulka. Vajadusel lisa veel soola ja pipart. Kui segu tõuseb keema, asetada peale kaas ning lasta väiksel kuumusel podiseda 1,5 tundi. Pool tundi enne valmimist segada hulka kurnatud oad.

Jamie sõnul on see parim toit just järgmisel päeval. Meie pere sõi riisiga, kuid Jamie soovitab chilli con carnet serveerida krõbeda saiaga, hea toorsalati ning kausikese naturaalse jogurti või guacamolega. Igaljuhul maitses väga hea – ei olnud teravalt piprane, vaid mõnusalt vürtsikas. Kaneel annab eriti spetsi maitse, ilma selleta läheb juba raskeks.

Ülevaade köögis toimuvast.

Moosid, salatid, kurgid, tomatid – purkides; mahlad, siirupid – pudelites. Tundub, et hoidiste hooaeg sai nüüd lõpuks läbi. Oma järge ootab ainult toanurgas mulksuv koduvein.

Hoole ja armastusega olen hakanud pea iganädal leiba tegema. Nii endale kui müügiks. Nõudlus on suurem kui jõuan teha. Retsept on mul 3kg peale, millest oma pere sööb julgelt nädalas 2/3 ära. Aga koduleib on ikka hoopis teine kui poeleib. Kusjuures, mind ja paljusid teisi Põlvamaa Ökofestivali raames, õpetas leiba küpsetama Anneli Maksan, kelle küpsetatud leib võitis 2008.a koduleiva konkurssi. Kui võimalik, võtke tema koolitustest osa, sest kui ise endal ka tahtmist on, siis muutub toidulaud palju täisväärtuslikumaks.

Pildil on minu kõige-kõige esimene leib. Küpsetatud septembri lõpus. Vasakpoolne on kukeseentega, paremal tavaline rukkileib.

Ja lõpetuseks, ämbrisalati pilt, mis see aasta kukkus kuidagi eriti hästi välja. Seda enam on kahju, et kokku tuli ainult 5×0,5l salatit.

  

 

Jätku leiba!

Virsiku-kanapada

Millegipärast ei ole mulle kunagi istunud  puuvilja ja soolase toidu combo. Viinamarja ja juustu võtan ma ka alati eraldi. Kõige pealt juust ja siis viinamari. Samuti, kui on prael mingil seletamatul põhjusel puuvilja garneering – enne toit ära süüa ja siis alles puuvili peale ampsata. Kunagi ei telli ma menüüst kana aprikoosiga või mõnda teist puuviljalist lihal. Samas, ananass pitsal on must have. Aga siis, Põlvamaa Õkofestivali raames toimunud kohaliku toidu kursusel, pidime tiimidena kokkama nendest asjadest õhtusöögi, mis oli meile korvi laotud. Meie tegime puuviljadest salati, kuid teine tiim tegi kanapada nektariinide ning õuntega. Ja see oli niiiiii hea. Põhiliselt võib-olla sellepärast, et õun ja aprikoos olid keenud üheks osaks puljongist ning tükikesi ei olnud eriti tunda. Ühesõnaga, see pidi mulle väga maitsma, sest pühapäeval ma just seda rooga lõunaks serveerisin.

9 kanakoiba

1liiter vett

1 väiksem oks rosmariini

6-7 oksa tüümiani

2 küüslauguküünt

1 suurem petersell, sh juur

1 suurem sibul

2 porgandit

1 pisike paprika

2 virsikut

1 hapum õun

või

soola, pipart, loorberileht

Valmistamine: Kõige pealt ettevalmistada juur-ja puuviljad. Porgandid koorida ja viilutada, paprika, virsik ja õun tükeldada võimalikult väikseks, pesta ja puhastada petersellijuur. Sulatada või pannil ning pruunistada kanakoivad. Lisada sibul ja küüslauk. Samal ajal panna keema vesi, lisada keevasse vette 1spl soola, paar pipratera ning loorberileht. Seejärel asetada kanakoivad vette ning kulbitäis vett kallata pannile, et saaks kätte kõik sibulad, küüslaugud ning hea puljongi, mis tekkinud panni põhja – valada pannilt vesi potti. Seejärel visata sisse kinniseotud kimbuna tüümian, rosmariin ning petersell koos juurega. Lasta haududa väiksesel tulel umbes tunnike. Vajadusel võib leent paksendada jahuga, mis eelnevalt ära lahustatud külmas piimas, ise kasutasin ka seda varianti. Serveerisin keedukartulite ning marineeritud tomatitega. Igaljuhul on see kindlasti mõnus vaheldus igapäeva kanale ning lugedes koostisaineid, ei ole kahtlustki, et tegu on väga aromaatse toiduga.

Sügisene amps

Suve lõpp on alati meie kliimas kõige saagirikkam. Seega kasutage võimalikult palju värkeid aiasaaduseid või alternatiivina -  käige turul. Tundke lõhnu, proovige pakutavat, küsige päritolu ja kasvatuse kohta. Nautige kauplemist ning kui võimalik, eelistage pigem väiketootjaid, inimesi, kes kasvatanud tooraine hoole ja armastusega. Kindlasti pole see kellelegi uudis, et mida värskem ja kvaliteetsem on tooraine, seda maitsvan ning nauditavam on valmistatud toit. Alljärgnevas supiretseptis on ideaalne võimalus ära kasutada parimaid hooajalisi juurvilju.

Lillkapsa püreesupp

1 keskmine lillkapsapea

2 brokkoliõisikut

1 suurem sibul

jupp porrot (u 15cm)

1 küüslauguküüs

0,5l vett

400ml 10% kohvikoort

soola, valget pipart

peotäis peterselli, oksake tilli

killuke võid

Valmistamine: Tükeldada sibul, porro, osa petersellist ning kuumuta supipotis võiga. Natukese aja pärast lisa küüslauk ning vesi. Kui “puljong” keema hakanud, siis lisada lillkapsa ja brokkoli tükid ning natuke soola. Juurviljade pehmedes, kallata juurde kohvikoor ning alandada temperatuuri. Paari minuti möödudes, lisada maitseroheline ning püreestada saumikseriga segu, maitsestada veel soola ja valge piparaga.

Suvesupp sparglist

Kohe näha, et aias toimuv on hakanud mind kõitma alles selle aasta kevadest, sest tegin imestusest suured silmad, kuuldes et meil kasvab aias spargel. Ise nägin kevadist kodumaist sparglit NOPis ligi 400 kroonise kilohinnaga ning kuuldavasti oli vaja turul eelmise aasta 200 krooni asemel kilo eest välja käia 300 krooni. Seega minusugusele esmaeksperimeteerijale jäid need kulutused õnneks ära.

Spargel sisaldab rikkalikult vitamiine ja mineraalsoolasid ning roheline spargel sisaldab ka C-vitamiini ja karotiini, mis valges sparglis puudub. Seega igati tervislik suutäis ükskõik mis kujul. Mina tegin oma sparglitest

Spargli-parmesani suppi

300g sparglit

3spl rapsiõli

2 keskmist sibulat

3 küüslauguküünt

5cm porro jupp

2 varsselleri vart

1 aedvilja puljongikuubik

100g 10% hapukoort

100g riivitud parmesani

0,5l vett

1,5 tl soola

Valmistamine: Hakkida sibul, küüslauk, varsseller, porro (kasutada juure osa, mitte lehti) ning kuumutada õlis umbes 5 minutit. Seejärel kallata peale vesi. Kui supipõhi keema tõuseb, lisada puljonikuubik. Mina kasutasin ökopoest ostetud mahekuubikut, mis andis tunduvalt parema maitse kui ükskõik milline enim reklaamitud säilitusaineid täis pikitud kuubik. Kui viimane lahustunud, lisada juurde 1cm juppideks hakitud spargel. Lasta kaane all podiseda 10 minutit või niikaua kuni tükid pehmed. Kindlasti ei tohiks lasta keeda sparglit pudruks, sest muidu kaotab ta lõpuks oma värvi. Kui supp valmis, keerata kuumus maha, vispeldada sekka hapukoor ning parmesan. Alles nüüd lisada vastavalt maitsele soola, minul läks 1,5 tl, aga lisatav soola hulk sõltub ka puljongikuubiku soolasusest.

Üks tõsiselt kerge ning mõnus amps.

Järelkaja

Kaks aprillikuu toitu,  mida pole jõudnud jagada vahepeal:

Kartulipudru-suitsulõhe hotpot

Ühel lõunapausil otsustasin söömise asemel hoopis Kiika Kööki poodi kiigata. Loomulikult oli kiikamisest asi kaugel ning veetsin paarkümmend minutit seal ringi uidates. Kuigi mul otseselt midagi kindlat vaja ei olnud, ostsin 4 keskmist ahjuvormi, millega saaks valmistada nö HotPot’i laadset toitu.

Tavaliselt jääb järgmiseks päevaks ka kartuliputru, seega see retsept on minu meelest ideaalne variant, kuidas saab jäägid nutikalt ja maitsvalt ära kasutada.

Valmistamine: Kihiti asetada kartulipudel ja suitsulõhe. Viimase kihi vahele riivida natuke juustu ning kartulipudru peale niristada veidike majoneesi, et pealmine kiht ahjus soojenedes väga ära ei kuiva. Panna kuskil 175kraadisse ahju 10 minutiks. Serveerisin paprikaga. Ideaane comfort food.

Kartuli-tomati-kitsejuustu vorm

Valmistamine: Koorida ja viilutada õhukeseks 1 kg kartuleid, 3-4 tomatit ning riivida kitsejuust. Ahjuvormi põhi pintseldada üle õliga, laotada aluseks kartuliviilud, maitsestada soola, rosmariini ja küüslauguga, seejärel tomativiilud ja juust. Korrata niikaua kuni vorm täis.

Serveerisin tzatzikiga.

Riisiroog

Sellist toitu teen ma üldjuhul alati siis, kui kappi on kogunenud erinevaid lihaprodukte, mis peaks kiiremas korras ärakasutama. Teisipäeval vaatasingi, et külmikust leiab nii kana, suitsuvorsti, krevette ja natuke hakkliha.

100g Veski-Mati risotto riisi

1 kanakints

100g eelnevalt praetud hakkliha

75g võid

50g ribadeks hakitud rasvasemat suitsuvorsti

1 pisem suvikõrvits, peeneks riivitud

1 pisem paprika, väga peeneteks ribadeks hakitult

1 suurem sibul

keskmine pesa küüslauku

valget veini, soola, pipart, parmesani, musti oliive

Risotto juures on oluliseim konsistents. Lõpptulemus peab jääma suhteliselt kreemine. Minu pildil seda hästi näha pole, suvikõrvitsast tuli ääretult palju vett välja - sellega poolest oli toit maitsev ning mõnusalt mahlane. Niiet nimetame siis antud toitu rohkem risotto tehnikal põhinevat riisirooga

Alustuseks peab mainima, et risotto tegemiseks kasutatavad riisiterad on lühikesed ning ümara kujuga. Seega sõmerast riisist ei saa kuidagi risottot. Teine pisike saladus: mida parem on puljong, seda parema maitsega tuleb riis. Võimaluse korral keeda puljong ise.

Valmistamine: Liitrisesse külma vette asetada kanakints ning enne keemist korjata pealt vaht. Seejärel lisada soola, paar pipratera, loorberit ning lasta kaane all vaikselt keeda umbes 30 minutit. Selle aja jooksul saab hakkida sibula ning küüslaugu, riivida suvikõrvitsa, poolitada oliivid ning õhukeselt ribastada paprika. Kui piiluda kaane alla ning tundub, et kana saab kohe-kohe valmis, võib hakata ettevalmistama riisi. Kindlasti peaks võtma paksema põhjalise panni või siis madalama poti. Kuumale pannile lisada oliivõli (kindlasti mitte külmpressi) ning pool või kogusest. Õli-või segusse kallata sibulad ning kuumutada klaasjaks. Temperatuuri võib nüüd natuke maha keerata – sibulatega läheb 2-3 minutit kindlasti ning või ei tohi hakata pruunistuma. Lõppfaasis lisada küüslauk ning riis. Kuumutada riisi mõni minut ning seejärel valada kulbiga riisile peale kuuma puljongit(kana tõsta eraldi taldrikule jahtuma). Segada ning kaas pannile peale. Riis ei tohi jääda kordagi kuivaks ning uue kulbitäie vedelikku tohib lisada alles siis, kui pannil eelnev vedelik on riisisse imbunud. Mina lisasin vahepeal pool kulbitäit ka veini maitseks. Niikaua kuni riis küpses, praadisin teisel pannil suitsuvorsti, kuhu lisasin järjest hakkliha, paprika, oliivid, puljongikana, suvikõrvitsa. Seejärel kallasin ka riisi liha hulka, lisasin ülejäänud koguse võid ning enne serveerimist riivisin peale natuke parmesani ning krevette.

Kuskussi salat wasabimajoneesiga

Koos kevade ning päikesega tärkab minus meeletu soov süüa kõiksugu värskeid ja värvilisi toiduaineid, seega salat on minu menüüs väga laialdaselt esindatud kevadest-sügiseni ning lausa reeglipärane, et täna õhtusöögikski valmistasin imelihtsa ning -maitsva salati.

100g kuskussi

Vastavalt meeldivuse/maitsmise järgi värsket basiilikut, tilli, jääsalatit, kirsstomateid, kurki, varssellerit

Orgaanilist külmpressi oliivõli

Soola, pipart

Majoneesi, wasabipulbrit

Valada kaussi 50ml keeva vett, millisse lisada umbes 1/4 tl sooja ning 1slp oliivõli. Segada hoolikalt ning juurde valada kuskuss. Lasta kaane all valmida ~2-3minutit. Samal ajal tükeldada kurk, varsseller, jääsalat, basiilik ning poolitada kirsstomatid.

Aja möödudes sega kuskuss korralikult läbi ning lisa kõik värske kraam sisse ning veel 1slp oliivõli. Enne serveerimist valmista 1/5 tl wasabipulbrist ning 2spl majoneesist kaste.

Serveeri värske ciabatta ning röömsa naeratusega.

Ahjulõhe

Kui eile uudistamisringil sattusid Nop-poodi külastades korvi kaalikas, Taarapõllu 100% mustikamahl ning kohapeal valmistatud hummust rõstitud küüslauguga, siis täna läksin oma Pavlova koogi jaoks ostma siidriäädikat, kuid võtsin veel “rohelise” letist jääsalati, laime ning kirsstomateid. Teel koju haaras ming tohuti kalaisu, seega Selverist läbi ning koju süüa tegema.

Ahjulõhe kaalika-majoneesi ning värskesalatiga

Lõhe: Kala lõigata juba enne suupärasteks paladeks ning sättida ahjupannile. Peale puistada soola, pigistada 1/3 laimist. Kui tegu on sabapoolse tükiga, siis soovitan kindlsti lisada killu võid, sest muidu kipub jääma kuivapoolne.

Kaalikasalat: Kaalikas koorida ning lõigata sellisteks tükkideks, et saaks pärast ka riivida ilusti. Aga, et kaalikasalat maitseks eriti magus ja mahlane, leotada tükke ~20 külmas vees. Seejärel nõrutada, riivida, pigistada natuke laimimahla ning segada majoneesiga.

Värskesalat: Kasutasin jääsalatit potis, seega lõikasin kõik pealsed, loputasin vee all, raputasin kuivaks ning rebisin kaussi. Poolita kirsstomatit, tükelda kurk ning lõika punasest sibulast õhukesed rõngad . Samal ajal valmista väiksemas kausis salatikaste: 1spl sojat, 1spl siidriäädikat, 1spl balsamicot ning 2 spl mirinit. Sega hoolikalt ning lisa kastmesse marineerima paariks minutiks sibularõngad, et vältida sibula kibedat maitset salatis. Aja möödudes sega kõik kokku ning serveeri

Pilt on kogemata kehva kvaliteediga, aga aimu saab.