h1

Kana-köögiviljawok punaste läätsedega.

juuni 18, 2009

Täiesti juhuslikult sattusin täna pärastlõunat veetma Tigusse ja lõunamenüüs figureeriv porgandi-läätsesupp tuletas mulle meelde, et mul on ka kapis iidamast aadamast pool pakki punaseid läätsi ning võiks proovida teha sama suppi. Koju jõudes olid loomulikult juba uued ideed, aga läätsed tulid mu mõttesse selleks, et jääda ning realiseerida.

Kana-köögiviljawok punaste läätsedega.

Kanawok

1 kanafilee

1 suurem sibul

4 suurt küüslauguküünt

pool tšillikauna

peotäis punaseid läätsi

250g külmutatud juurviljasegu

100g shampinjone

võid, õli, soola

Valmistamine: Kuumuta või-õlis tükeldatud sibul pehmeks, lisa viiludeks hakitud küüslauk, tšilli ning pruunista samas segus kanatükid. Seejärel lisa pannile külmutatud juurviljasegu, peotäis punaseid läätsi, maitsejärgi soola ning hauta madalal kuumusel. Kui läätsed poolpehmed, sega hulka viilutatud shampinjonid ning lasta kaane all rahulikult toidul lõpuni valmida.

Head isu!


h1

Inese esimene küpsisetegu

detsember 15, 2008

Tuli küpsise küpsetamise isu ja loomulikult leidsin jällegi Nami-Namist abiks retseptikese.

Kogus: 35 tk

Koostis:
300 g isekerkivat nisujahu
30 g kakaopulbrit
250 g pehmet magedat võid
125 g suhkrut

Valmistamine:
Sõelu kaussi jahu ja kakaopulber.
Vahusta või ja suhkur heledaks pehmeks vahuks, sega juurde kakao-jahusegu. Sega kuivavõitu segu, kuni saad ühtlase taina.
Vormi tainast kreeka pähkli suurused pallikesed ja aseta võitatud ahjuplaadile, jättes küpsiste vahele küllaldaselt ruumi, sest küpsised vajuvad küpsedes laiali.
Suru tainapallikesed kahvliharudega veidi lamedaks.
Küpseta 170-kraadises ahjus 5 minutit.
Alanda ahju kuumust ja küpseta veel 10-15 minutit 150-kraadises ahjus (sõrmega katsudes peaksid küpsised poolkõvad olema, jahtudes küpsised kõvenevad veelgi).
Libista ahjurestile jahtuma.

Retsept on Nigella Lawsoni raamatust “How to be a Domestic Goddess” (Granny Boyd’s Biscuits)

Mina lisasin jõulude mõttes  veel kaneeli, nelki, hakitud pähkleid-rosinaid paar peotäit ja lisaks veel portveini. Sai hää:)img_79071

h1

Kreemjas seenesupp

detsember 8, 2008

kreemjas-seenesupp

300 g seeni (kukeseened, austerservikud, šampinjonid )
1 väiksem šalottsibul
1 dl valget veini 
4 dl kohvikoort
10g kuivatatud puravikke
25 g võid
värsket tüümiani
soola, valget pipart

Valmistamine: Kõigepealt puhasta seened ja tükelda.  Tükelda šalottsibul väiksemateks kuubikuteks. Pruunista sibul mõõdukal kuumusel võiga ning lisa ka seened. Jälgi, et seened pruunistamise ajal hauduma ei hakka – jälgi kuumust ja ära kuhja panni liigselt üle. Pruunistamise lõppfaasis lisa valge vein, tüümian ja keeda vein maha. Lisa supile kohvikoor.
Lase supp keema ja keeda vaiksel tulel umbes 8-10 minutit. Seejärel püreesta supipõhi blenderis või saumikseriga kreemjaks. Maitsesta soola ja pipraga.

Supp tuleb väga maitsev ning täidlase maitsega – ei ole kahtlustki, et tegu on minu vaieldamatu lemmikuga.

 

Kui on soov üllatada serveerimisnipiga, siis võib küpsetada supile peale nö taignamütsi. Peeter Pihel toimis nii: Pane ahi sooja temperatuurile 190 kraadi, asetada supp kuumakindlasse nõusse. Rulli lehtaignast õhukene plaat, parajalt suur, et lehttaigna plaat kataks ära küpsetusnõu ja mõni sentimeeter oleks ka üle ääre. Pane plaat küpsetusnõule, pintselda üle muna-vee seguga ja aseta ahju seniks kuni lehtaigen on kuldkollane.

h1

. . .

detsember 8, 2008

new-image

h1

Laimirisotto

november 26, 2008

Läbi lume sahiseva jõuad koju, sooviga vöörustada ennast ja peret millegi eriliselt heaga. Risotto on alati hea valik, seekord tegin laimiga.

risotto

300 gr risoto riisi
75 gr võid
1 suurem sibul
50ml kuiva valget veini
 aedvilja puljongit
pool laimi
1laimi riivitud koort
100ml vahustatud vahukoort
riivitud parmesani
 
Valmistamine: Kuumuta sibul võis, lisa riis ning kuumuta riis klaasjaks. Seejärel kalla riisi hulka vein ning lasta podisega umbes 5 minutit, kuni alkohol on aurustunud. Kindlasti ei tohi olla risotto tegemisel kuumus pliidil põhjas. Täpselt niipalju on vaja, et risoto vaikselt podiseks, kuid ei keeks meeletult.
Riivi riisisegusse laimikoor ning kulbitäie haaval lisa puljongit. Alles siis lisa järgmine kui riis on imendunud eelmise kulbitäie endasse. Kui riis on poolpehme, lisa segusse fileeritud laim. Niikaua kuni lõplikult riis küpseb, vahustada vahukoor ning riivida maitsejärgi parmesani. Enne serveerimist võtta eraldi kauss, asetada sinna nii palju risottot kui üheks söögikorraks vaja, segada hulka paar lusikatäit vahukoort ning parmesani, segada õrnalt kokku ning tõsta valmis roog juba serveerimistaldriku peale.
Mina riivisin endale laimikoort veel juurde, siis tuli tõsiselt hea laimimaitse alles välja. Juurde mekutasime Proseccot – ideaalne!
h1

Aromaatne chilli con carne

november 18, 2008

Mu isa on suur ubade sõber. Türgi-ehk aedoad, valged oad tomatikastmes ning kidney oad on tema lemmikud. Ja mina olen suur Jamie Oliveri sõber. Nii saidki kaks sõpra kokku ning sündis chilli con carne Jamie Oliveri retsepti järgi.

  

chilli-con-carne

2 suuremat sibulat

2 suuremat küünt küüslauku

oliivõli

2tl keskmise kangusega tšillipulbrit

1 värske tšillikaun

1 tl köömneid

meresoola, musta pipart

450g veise hakkliha

200g päikesekuivatatud tomateid õlis

2x400g purki kooritud tomateid omasmahlas

keskmine kaneelikang

2x400g purki punaseid kindney ube, eelnevalt kurnatud

120ml vett

Valmistamine: Tegemiseks valida mahukas pann kaanega või paksema põhjaga pott. Tükeldada sibulad, hautada oliivõlis poolpehmeks; lisada tükeldatud küüslauk, tšillipulber, tükeldatud värske tšilli, köömned ning natuke soola/pipart ning paari minuti pärast ka hakkliha. Niikaua kuni liha pruunistub, purusta köögikombainis päikesekuivatatud tomatid, lisades vähehaaval niipalju õli, et moodustuks tomatipasta. Segada pasta, konservtomatid, kaneelikang ning vesi pruunistatud liha hulka. Vajadusel lisa veel soola ja pipart. Kui segu tõuseb keema, asetada peale kaas ning lasta väiksel kuumusel podiseda 1,5 tundi. Pool tundi enne valmimist segada hulka kurnatud oad.

Jamie sõnul on see parim toit just järgmisel päeval. Meie pere sõi riisiga, kuid Jamie soovitab chilli con carnet serveerida krõbeda saiaga, hea toorsalati ning kausikese naturaalse jogurti või guacamolega. Igaljuhul maitses väga hea – ei olnud teravalt piprane, vaid mõnusalt vürtsikas. Kaneel annab eriti spetsi maitse, ilma selleta läheb juba raskeks.

h1

Kui tahaks kooki, aga ei viitsi poodi minna

november 16, 2008

Pühapäevane lõuna. Terve pere on kenasti kodus koos – kes toimetab arvutis, kes loeb, kes koob. Järsku tekib suur koogiisu, aga et väljas on täiesti tavaline novembriilm, ei viitsi kuidagi poodi minna. Mis siis ikka – tuleb teha sellest, mida kapist leiab.

Inspiratsiooni, nagu ka mitmel eelmisel korral, sain Angeelika Kangi raamatust “Maailma parimad magustoidud”. Käiku läks jälle(!) lehekülg 38: keedukreemikoogid maasikatega. Olude sunnil pidin aga antud retseptiga pisut hooletumalt ümber käima ja käis see siis nii:

Pühapäevane banaanikook

(teha ümmargusse lahtikäivasse koogivormi)

Pere muretagien (eelmisest korrast üle jäänud poolik pakk)

5 dl piima

1 dl suhkrut

2 sl tärklist

2 muna

1 tl vanillisuhkrut

Kel valmistainast kodus pole, võib muretaigna ise valmis nikerdada. Mina võtsin olemasoleva poetaigna ja küpsetasin seda 15-16 min, seejärel tõstsin jahtuma.

Kreemi tegemiseks kuumuta piim ja suhkur kastrulis keemiseni. Kopi tärklis ja munad väikeses (aga siiski piisavalt suures, et sinna hiljem ka 5 dl piima mahutada) kausis ühtlaseks. Vala piimasegu pidevalt segades munasegusse. Siis vala segu tagasi kastrulisse ja kuumuta pidevalt segades paksenemiseni. Tõsta tulelt ja jahuta. Sega juurde vanillisuhkur.

Seejärel tõsta kreem põhjale ja lükka kogu kupatus tunnikeseks külmkappi. Kui kook on kenasti ära jahtunud, laota peale banaanid (nii, nagu mina täna tegin), maasikad, kirsid või mis iganes toredat puuvilja parajasti käepärast leidub. Kui puuviljadega on ikaldus, siis põhja peale kreemi alla peaks suurepäraselt sobima ka natuke sahvrist leitud kodutehtud moosi, näiteks vaarika oma. Mis kreemi puudutab, siis ma usun, et vaniljekaunaga oleks ta veel parem tulnud, aga mida pole, seda pole.

h1

Mida lugeda, kui preilid kirjutada ei viitsi

november 15, 2008

Üks tore lugemine on Tigu blogtiguteek.wordpress.com. Hea on teada, mis selles pisikeses kohakeses toimub, aga mulle isiklikult meeldib ka asja nn üldhariduslik pool – saab igasuguste erinevate söökide-jookide kohta teadmisi.

Tigu ise (nagu ka Tigu blogist lugeda võib) armastab lugeda ka meie kalli klient-universaalabinaine-Maarja elust siin ja sealgolobica.wordpress.com.

Kolmandaks on eesti toidublogimaailma eeldatavasti ja loodetavasti tõusev täht Peast Pehme Liinapeastpehme.blogspot.com. Minu arust oleks selle blogi aadressiks olnud päris sobilik ka toitonelu.blogspot.com vms, sest kohati tundub, nagu Liina jaoks olekski toit elu. Ülevaatlikud, süsteemsed, põhjalikud ja väga nauditavalt loetavad kirjad söögiga seonduvast nii siinpool kui sealpool piiri, nii tahkest kui vedelast, nii kodusest kui ka väljas tehtavast – super ju:)

Mis puutub toiduelamustesse, siis minu südame röövis Püha Peetruse kala (poisson de Saint Pierre, Pesce San Pietro, St Peter’s Fish). Kole nagu viimane peletis, aga maitseb nagu esimene hõrgutis. Hea, valge liha ja maitse on nii.. nii.. puhas. Hea. Lausa jumalik, kui nii sobib öelda. Huvitav, kas Tigus hakatase seda nüüd pakkuma ka? Võiks. (A)

h1

Ülevaade köögis toimuvast.

november 11, 2008

Moosid, salatid, kurgid, tomatid – purkides; mahlad, siirupid – pudelites. Tundub, et hoidiste hooaeg sai nüüd lõpuks läbi. Oma järge ootab ainult toanurgas mulksuv koduvein.

Hoole ja armastusega olen hakanud pea iganädal leiba tegema. Nii endale kui müügiks. Nõudlus on suurem kui jõuan teha. Retsept on mul 3kg peale, millest oma pere sööb julgelt nädalas 2/3 ära. Aga koduleib on ikka hoopis teine kui poeleib. Kusjuures, mind ja paljusid teisi Põlvamaa Ökofestivali raames, õpetas leiba küpsetama Anneli Maksan, kelle küpsetatud leib võitis 2008.a koduleiva konkurssi. Kui võimalik, võtke tema koolitustest osa, sest kui ise endal ka tahtmist on, siis muutub toidulaud palju täisväärtuslikumaks.

img_0244

Pildil on minu kõige-kõige esimene leib. Küpsetatud septembri lõpus. Vasakpoolne on kukeseentega, paremal tavaline rukkileib.

Ja lõpetuseks, ämbrisalati pilt, mis see aasta kukkus kuidagi eriti hästi välja. Seda enam on kahju, et kokku tuli ainult 5×0,5l salatit.

  

img_0245

 

Jätku leiba!

h1

Või tuleb ikka heinaajaks jätta . . .

september 23, 2008

Isetehtud või. Midagi ulmelist, te mõtlete? Vale, äärmiselt lihtne ning ülimalt maitsev. Ise sain eksperimenteerimisepisiku Nami-Nami foorumis toimunud arutlusel(http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2239). Seal leiate ka erinevad viisid, kuidas teha, kuid minu variant on siin.

1 pakk 35% vahukoort

maitse järgi soolahelbeid ning maitserohelist.

Valmistamine: Vahustada vahukoor nii kaua mikseriga kuni tekivad tugevad kollakad klombid ning eraldub puhas piimalaadne vedelik. Seejärel kurnata või marlil või sõelal, õrnalt vajutades spaatliga liigne vedelik massist välja. Segasin maitse järgi kurnatud segule sisse soolahelbeid(võib vabalt kasutada tavalist soola või üldse mitte) ning peterselli, tilli ja murulauku. Sõin koos Vändra Leiva valmistatud mahe musta leivaga – maitses ülimalt hää ja kodune.