h1

Mida lugeda, kui preilid kirjutada ei viitsi

november 15, 2008

Üks tore lugemine on Tigu blogtiguteek.wordpress.com. Hea on teada, mis selles pisikeses kohakeses toimub, aga mulle isiklikult meeldib ka asja nn üldhariduslik pool – saab igasuguste erinevate söökide-jookide kohta teadmisi.

Tigu ise (nagu ka Tigu blogist lugeda võib) armastab lugeda ka meie kalli klient-universaalabinaine-Maarja elust siin ja sealgolobica.wordpress.com.

Kolmandaks on eesti toidublogimaailma eeldatavasti ja loodetavasti tõusev täht Peast Pehme Liinapeastpehme.blogspot.com. Minu arust oleks selle blogi aadressiks olnud päris sobilik ka toitonelu.blogspot.com vms, sest kohati tundub, nagu Liina jaoks olekski toit elu. Ülevaatlikud, süsteemsed, põhjalikud ja väga nauditavalt loetavad kirjad söögiga seonduvast nii siinpool kui sealpool piiri, nii tahkest kui vedelast, nii kodusest kui ka väljas tehtavast – super ju:)

Mis puutub toiduelamustesse, siis minu südame röövis Püha Peetruse kala (poisson de Saint Pierre, Pesce San Pietro, St Peter’s Fish). Kole nagu viimane peletis, aga maitseb nagu esimene hõrgutis. Hea, valge liha ja maitse on nii.. nii.. puhas. Hea. Lausa jumalik, kui nii sobib öelda. Huvitav, kas Tigus hakatase seda nüüd pakkuma ka? Võiks. (A)

Advertisements
h1

Ülevaade köögis toimuvast.

november 11, 2008

Moosid, salatid, kurgid, tomatid – purkides; mahlad, siirupid – pudelites. Tundub, et hoidiste hooaeg sai nüüd lõpuks läbi. Oma järge ootab ainult toanurgas mulksuv koduvein.

Hoole ja armastusega olen hakanud pea iganädal leiba tegema. Nii endale kui müügiks. Nõudlus on suurem kui jõuan teha. Retsept on mul 3kg peale, millest oma pere sööb julgelt nädalas 2/3 ära. Aga koduleib on ikka hoopis teine kui poeleib. Kusjuures, mind ja paljusid teisi Põlvamaa Ökofestivali raames, õpetas leiba küpsetama Anneli Maksan, kelle küpsetatud leib võitis 2008.a koduleiva konkurssi. Kui võimalik, võtke tema koolitustest osa, sest kui ise endal ka tahtmist on, siis muutub toidulaud palju täisväärtuslikumaks.

img_0244

Pildil on minu kõige-kõige esimene leib. Küpsetatud septembri lõpus. Vasakpoolne on kukeseentega, paremal tavaline rukkileib.

Ja lõpetuseks, ämbrisalati pilt, mis see aasta kukkus kuidagi eriti hästi välja. Seda enam on kahju, et kokku tuli ainult 5×0,5l salatit.

  

img_0245

 

Jätku leiba!

h1

Või tuleb ikka heinaajaks jätta . . .

september 23, 2008

Isetehtud või. Midagi ulmelist, te mõtlete? Vale, äärmiselt lihtne ning ülimalt maitsev. Ise sain eksperimenteerimisepisiku Nami-Nami foorumis toimunud arutlusel(http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2239). Seal leiate ka erinevad viisid, kuidas teha, kuid minu variant on siin.

1 pakk 35% vahukoort

maitse järgi soolahelbeid ning maitserohelist.

Valmistamine: Vahustada vahukoor nii kaua mikseriga kuni tekivad tugevad kollakad klombid ning eraldub puhas piimalaadne vedelik. Seejärel kurnata või marlil või sõelal, õrnalt vajutades spaatliga liigne vedelik massist välja. Segasin maitse järgi kurnatud segule sisse soolahelbeid(võib vabalt kasutada tavalist soola või üldse mitte) ning peterselli, tilli ja murulauku. Sõin koos Vändra Leiva valmistatud mahe musta leivaga – maitses ülimalt hää ja kodune.

h1

Virsiku-kanapada

september 23, 2008

Millegipärast ei ole mulle kunagi istunud  puuvilja ja soolase toidu combo. Viinamarja ja juustu võtan ma ka alati eraldi. Kõige pealt juust ja siis viinamari. Samuti, kui on prael mingil seletamatul põhjusel puuvilja garneering – enne toit ära süüa ja siis alles puuvili peale ampsata. Kunagi ei telli ma menüüst kana aprikoosiga või mõnda teist puuviljalist lihal. Samas, ananass pitsal on must have. Aga siis, Põlvamaa Õkofestivali raames toimunud kohaliku toidu kursusel, pidime tiimidena kokkama nendest asjadest õhtusöögi, mis oli meile korvi laotud. Meie tegime puuviljadest salati, kuid teine tiim tegi kanapada nektariinide ning õuntega. Ja see oli niiiiii hea. Põhiliselt võib-olla sellepärast, et õun ja aprikoos olid keenud üheks osaks puljongist ning tükikesi ei olnud eriti tunda. Ühesõnaga, see pidi mulle väga maitsma, sest pühapäeval ma just seda rooga lõunaks serveerisin.

9 kanakoiba

1liiter vett

1 väiksem oks rosmariini

6-7 oksa tüümiani

2 küüslauguküünt

1 suurem petersell, sh juur

1 suurem sibul

2 porgandit

1 pisike paprika

2 virsikut

1 hapum õun

või

soola, pipart, loorberileht

Valmistamine: Kõige pealt ettevalmistada juur-ja puuviljad. Porgandid koorida ja viilutada, paprika, virsik ja õun tükeldada võimalikult väikseks, pesta ja puhastada petersellijuur. Sulatada või pannil ning pruunistada kanakoivad. Lisada sibul ja küüslauk. Samal ajal panna keema vesi, lisada keevasse vette 1spl soola, paar pipratera ning loorberileht. Seejärel asetada kanakoivad vette ning kulbitäis vett kallata pannile, et saaks kätte kõik sibulad, küüslaugud ning hea puljongi, mis tekkinud panni põhja – valada pannilt vesi potti. Seejärel visata sisse kinniseotud kimbuna tüümian, rosmariin ning petersell koos juurega. Lasta haududa väiksesel tulel umbes tunnike. Vajadusel võib leent paksendada jahuga, mis eelnevalt ära lahustatud külmas piimas, ise kasutasin ka seda varianti. Serveerisin keedukartulite ning marineeritud tomatitega. Igaljuhul on see kindlasti mõnus vaheldus igapäeva kanale ning lugedes koostisaineid, ei ole kahtlustki, et tegu on väga aromaatse toiduga.

h1

Vapiano

september 18, 2008

Vapianost olen kuulnud. Lausa lugenud. Tekkis huvi isegi läbi astuda – juba puhtalt uudishimu pärast, et kas jääb püsima või ennustan lähitulevikus sulgemist. Kontseptsioon kui selline, mida nad pakuvad on “…linnakeskustes värskest toorainest ning kliendi pilgu all interaktiivselt valmivaid itaaliapäraseid roogi.”

Sisse astudes ulatab neiu meile kõigile kiipkaardid. Asja mõte on koguda oma ostud kaardile ning pärast väljudes maksta. Samuti on erinevad järjekorrad toitudele, mida saab tellida vastava toidu letist, kus see sinu silme ees otse valmis tehakse. Võib valida pastat, pizzat või salatit. Otsustasin Caesari salati kasuks, kalkuniliha lisandiga. Kalkun sai küll natuke palju soola, kuid üleüldine salat oli väga hea. Salatikaste oli ligilähedane originaalmaitsele, salatiks ikka roomasalat, piisavalt palju parmesani, kuid saiakruutonid külmad ja kõvad. Kuna viimased tulid otse külmikust, mitte ahjust nagu Angel Café’s, rikkus see natuke salati üldmaitset, kuid siiski julgen seda salatit siiski soovitada. Vähemalt ei saa te hiinasalati põhjal riivitud Eesti juustu ning peekonitükikesi 😛 Samas, värskele pastaroale on sealt võimalus oma pisikeste näpukestega murda erinevaid maitsetaimede oksi/lehti ning kui pasta teile maitseb, saab seda kohapealt ka kaasa osta 🙂

Vein – veini peab olema. Veinis peitub tõde. Targalt valisime oma kohad, baarileti vahetusse lähedusse, akna alla.

Inglisekeelt kõnelev barman soovitas meile veiniks Sauvignon Blanc “Golden kaan’i”, mis oli väga hea valik. Salati juurde sobis ideaalselt – värske, kergelt puuviljane. Ühesõnaga võib selle barmani veinisoovitustega edaspidigi arvestada. Jah, tähelepanelik lugeja, ütlesingi edaspidi, sest ma lähen kindlasti tagasi. Panna Cotta magustoiduks oli taevalik! Nii hea, et ma tõsiselt kaalusin teise portsjoni võtmist. Ning harva satun magustoitudest nii pöördesse. Mida rohkem õhtusse, seda rohkem rahvast ning tempokam muusika. 7-8 ajal oli tulijatel juba üsna raske end istuma mahutada. Veinid asendusid meil mojitodega, mis mulle väga ei maitsenud, sest piparmünti polnud üldse tunda ning värskenduse aste oli pöördvõrdeline kokteili kanguseastmega. See-eest nii caipirhinia kui caipiroshka maitsesid väga head. Seega kõik nö rasked proovikivid menüüs sai ära katsetatud ning tegelikult ei olnudki nagu otseselt kinni hakata. Loomulikult ei suuda ükski koht olla üdini täiuslik, sest inimeste soovid ja vajadused on erinevad. Aga minule seal väga meeldis ning kuna asukoht on ideaalne, siis teinekordki astuks läbi ning teeks väiksese kohvi/magustoidu. Ahjaa, pastat ju tahaks ka proovida!

h1

Cookiemonster

september 17, 2008

Olen ammu tahtnud teha küpsiseid. Selliseid mõnusaid suuri, krõbedaid, shokolaadi- ja iirisetükkidega. Iga kell paremad kui poest ostetud. Eriti heaks kõrvaseks on külm piim.

5,5 dl jahu

1tl soodat

1tl soola

2,5dl sulatatud ja jahutatud võid

2dl suhkrut

1dl fariinisuhkrut

2 muna

3dl tükeldatud Bitteri shokolaadi

1dl tükeldatud iirist

1dl rükeldatud mandleid

Valmistamine: Väikses kausis sega hoolikalt omavahel kuivained: jahu, sooda ja sool. Suuremasse kaussi vispeldada kreemjaks munad, tavaline suhkur, fariinsuhkur ning või. Lõpuks segada kuivaine segu suurde kaussi. Lisada juurde tükeldatud iiris, shokolaad ning mandlid. Väikese lusikaga asetada küpsisetaigen küpsetuspaberile ning küpsetada 220kraadi juures 7-10 minutit.

NJÄM!

h1

Suutäis Gruusiat

september 9, 2008

Tänu toimuvatele sündmustele on Gruusiale pööratud viimaste nädalate jooksul palju tähelepanu, ja õigustatult. Mina poliitikat lahkama ei hakka, küll aga avaldasin vaimset toetust, küpsetades ühe levinuima küpsetise gruusia köögist. Hatšapuri retseptid on piir-ja perekonniti erinevad. Seega on “õige” nii pärmi kui soodataignaga, samuti erinevad täidise variatsioonid. Minu kasutatud retsept on võetud Nami-Namist ning võin kinnitada, et alt te sellega kindlasti ei lähe.

Hatšapuri